Täna käisime esimest korda surfamas ja see ei jää viimaseks!!!! Peab ütlema, et see on ikka märksa keerukam kui võiks arvata ilusate surfifilmide ja reklaamide põhjal. Aga ka õppimine oli väga fun. Alguses on tegemist, et kõhuli laual üldse tasakaal kätte saada ja kui laine tuleb lauale püsti jääda. Kuigi kahele jalale püsti veel ei saanud sain mitu lainet kätte ja pooleldi püsti ka! Natsa kiitlen, sest olin enne ikka mures ka, et saan äkki lauaga pähe ja upun ära. Aga näe, isegi ühtegi vigastust pole, mis minu puhul on haruldane:D Ja külm polnud ka, isegi palav hakkab kalipsoga. Ma usun, et nüüd on hammas verel ja purilaud tuleb ka Eestis käsile võtta!
Mariane hängib meil siin ka koos oma emaga. Reisisid pool Portugali läbi ja nüüd puhkavad meie juures. Ja järgmine nädala on vanemate nädal. 2 portsu koos õdedega tuleb korraga! Päris tihedaks läheb! Õnneks on neljapäev vaba - hingedepäev ja reede on siis loomuliknädalavahetuse pikendus. Sõidame põhja veinikeldritesse ja minu isa teades kirikutesse ja lossidesse. Ööbime põõsa all ja tülitseme korralikult autojuhtimise, peatuste ja teeleidmise üle:P

Kas teile ei tundu vahel, et töötamine naiste kollektiivis on märksa keerulisem ja pingelisem kui kollektiivis kus on rohkem mehi? Üldiselt ma olen feminist aga kui sind übritsevad peamiselt naised on tihti õhk elektrit täis ja iga hetk võib mingi draama plahvatada. Meil on siin imekena nais-professor. Ta on 40-50, nooruslik ja oma alal pädev aga ta on kuratlikult kaval. Alati kui ma suhtlen temaga tunnen, et ta manipuleerib minuga. Ilmselt poleks asi nii hull kui (nais)kolleegid ei dramatiseeriks asja üle. Nende sõnul on professor üks kohutav manipuleerija ja käsutaja. Ja nad kardavad teda, tema pärast arvutatakse om töötunde ja istutakse kohal, et aeg täis saaks. Kolmel tüdrukul on stressist lausa tervishädad, ühel maohaavad vist ja anoreksia, teised kaks neelavad lihtsalt peotäite kaupa erinevaid tablette igapäev – vot sulle lõunamaist töötempot! Mul hakkas ka praegu magu valutama – stress? Ei mind tegelt see terrorism siin nii väga ei kõiguta, minu meelest pingutavad mõlemad pooled üsna üle ja kaks meessoost kolleegi on suhteliselt rahulikud selle naiste draama kõrval. Mind puudutab asi praegu ainult nii palju, et professor ei luba mul oma proovidega tööd teha. Ja natsa imelik on enne viit töölt ära minna, kuigi ma tulen enne üheksat ja mulle ju põhimõtteliselt ei maksta?!
Jaa minu elu ikka erineb tavalisest Erasmus tudengi elust: portugali keele tunnis pidi igaüks rääkima oma päevaplaanist. Keskmine Erasmuslase päev: kell 12 ärkavad, söövad hommikusööki/lõunat, kell 14 on loeng, mis enamasti ära jääb. Kell 18 on portugali keel 2 korda nädalas ja õhtul on Erasmus pidu!!!!!! Aga ega ma ei kadesta ka. Tunnen, et siinoldud ajast on juba peale ühte kuud kasu olnud. Nii töises mõttes kui ka muus mõttes. Hindan palju enam kõike mis mul Eestis on aga samas olen ka siin palju juurde õppinud.

Lubatud viide Petri pildilehele: http://picasaweb.google.com/petrijaan

Mariane on siin ja me saime nii palju Eest klatshi! Tore! Jutustasime poole ööni ja meil on nüüd vägevad musta leiva varud, külmkapis ja sügavkülmas ka! Hüvasti Saksa rõve konservleib! See kõlab nagu Kreisiraadio aga Must Leib on ülekõige!

Endiselt on jube soe, kõik kohalikud kurdavad aga meie, põhjamaalased oleme õnnelikud. Nädalavahetusel tuleb rannalaks, sest ega seda õnne enam kauaks ei saa jätkuda, kohalikud ennustavad pidevalt vihma ja külma tulekut, brrrrr.
Kuidas meil siis läheb? Eelmine nädalavahetus käisime loomaaias, peaks siia ka pilte üles laadiama aga ei viitsi. Petril on picasawebis üleval, üritan lingi siia panna. Väga ilus loomaaed on, isegi anti-loomaaiasõpradele soovitan.
Rannas käisime, sõitsime rongiga 1 tund linnast välja, Cascaisi ja sealt saab tasuta rattaid laenata. Ratastega sõitsime 8 km linnast välja vingesse surfiranda. Lained olid nii võimsad, et kiskusid mu pikali ja vedasid mööda kallast edasi, jube abitu tunne, lapsi siin küll ujuma ei laseks.
Mina käin vapralt capoeiras, vaatamata sellele, et kõik lihased pidevalt valutavad ja hirmus peksasaanud tunne on - tõesti inimesed, ärge tehke treeningutes pause, see maksab kätte!
Üks päev tuli vist esimest korda koduigatsus peale aga see on ka loomulik, 1 kuu on maksimum, mis olen kodust ära olnud. Nüüd on juba üle kuu ära oldud. Tore on see, et perekond tuleb varsti ja muidugi Mariane, keda ma arvatavasti eriti ei näe, sest tal on mega-supper-hõivatud reisiplaan.
Ok, töö vajab tegemist aga palun, kirjutage mulle! Igatsen!

Meil on siin kuumalaine, 28-29C. Nädalavahetusel olime kõik kolm päeva erinevatel praiadel. Lisan pilte hiljem. Aga praegu olen hirmus vaimustuses caiproeirast. Käisin eile esimest korda tunnis ja see oli nii äga. See ei ole lihtsalt sport. See on tants, see on rütm, see on muusika, see on laul, see on teine kultuur. Lisaks füüsilisele koormusele õpib caiproeiraga ka kordinatsiooni, rütmi, kummalisi pille ja portugali keelseid laule. Eile kui ma tagusin seal rütmi ja üritasin laulda samal ajal, siis ma mõtlesin, et ma olen nagu Eno mudilaste lauluringis. Aga see oli selline positiivne tunne. Treener on ka hästi lahe. Süsimust, rastapatsidega, meeletult heatahtlik ja sõbralik. Caiproeira hüüdnimi on sapo e. kärnkonn. Igastahes hakkan nüüd hästi palju harjutama hundiratast ja kätepeal seismist, kumbagi pole ma kunagi osanud ja pole ka kunagi tahtnud eriti osata aga nüüd on tunne, et on aeg:) Oleme näinud rannas ja pargis kuidas inimesed harjutavad caiproeirat, otsustasime Kaisaga, et hakkame ka nüüd rannas "võitlemas" käima.
Muid uudiseid? Avastasime häasti laheda portugali bändi, kahjuks laulab ainult inglise keeles - The Gift, aga väga grunge on. Leidsime ägeda baari, mis on turisti tänaval aga ainult kohalikud oskavad sisse minna, sest see on nagu kellegi korter. Aga väga chill koht. Glämmi sõpradele - leidsin Dolce ja Gabbani poe (vist kirjutan valesti?), mis on nii suur nagu H&M, sisse ei julgenud minna, sest pood oli tühi aga kindlasti teeme tiiru kui mõni teist moehulludest mulle külla tuleb. Käisin kohalikus joogas, mis oli väga erinev sellest, mis ma Eestis teinud olen. Oktoobrikuus toimuvad iga laupëv kell 10 tunnid pargis, nii et on põhjust reedeti varakult magama minna;) Aga muidu - tore oleks kui saaks eestlasliku töötempo siia eksportida, sest nad on ikka jube aeglased. Ja see ei ole ainult mina kes kaebab. Ka kohalikud kaebavad, näiteks ametnike aeglase tempo üle. Tempo kiirendamiseks on siin palju automaate, kõik piletid ostad automaadist, margid ja ümbrikud automaadist, metroopeatuses saad isegi sooja toitu automaadist. Kuid siiski tuleb palju järjekorras seista ja tööl ma kogu päeva ootan, loodetavasti hakkan varsti oma projekti kallal töötama ja saan ise oma aega planeerida.
Ning vastupidi - tahaks selle kliima ja sõbralikkuse Eestisse importida. Igastahes saadan Teile palju päikest, energiat ja positiivseid mõtteid!

Olen unustanud oma siinse telefoninumbri kõigile andmata. See on +351 965426612 ja Eesti number on kuni 24.veebruar 2008 kinni, nii et kui tahate mulle näiteks sünnipäeva tervitust saata siis on teil olemas number kuhu sms saata:)
Muuseas, kas teil on reede vaba? Meil on:P ja tore on see, et toetudes minu targale kalendermärkmikule (tänud Ursile) on Portugalis vist kõige rohkem pühasid Euroopas. Järgmine vaba pëv on juba 1. november!
Kalli-kalli ja ärge pahandage, kui ma väga palju isiklikke maile ei saada, interneti juhe on meil korteris defitsiit ja tööl ei ole eriti viisakas isiklikke asju ajada;)

Lissaboni kitsad tänavad, vanad trammid ja Eesti turistid;)