Siin on soe. Siin on suvi. Oleme jälle kenasti jumekad ja sügisene hallus on kaugele maha jäänud. Ehk nagu teise läpaka tagant info just tuli: Tallinn 11 ºC, Lissabon 23º C. Muidugi ei ole minu jutu mõte kedagi kadedaks ajada, ma lihtsalt kajastan reaalsustJ.
Muljeid on olnud palju ja kindlasti ei jõua ma seda kirjut nädalat siinkohal ära kirjeldada aga üritan ülevaate anda. Maabusime pühapäeva pärastlõunal Lissaboni lennujaama ja võtsime kohe auto, mis oli meie suureks üllatuseks parem, kui me bronnisime – Fiat Punto, loomulikult olime nii vaimustusest sellisest vedamisest, et tegime kohe ilgelt kalli kindlustuse lisaks, et vältida edasist ebaõnne. Kuidagi orienteerusime hädiste kaartidega ühest linna servast teise, meie instituudi asukohta – Oeiras. Seal saime kahepeale ühe kitsukese ja kurva toa – 22 euri öö. Otsustasime kohe ära, et siia ei jää. Liiga geto ja kurb kant. Lisaboni kesklinnast 10 km.
Järgmisel päeval käisime Lisaboni kesklinnas minu lapsepõlve sõbranna Kaisaga kohtumas, kellele me tõime Eestist vähe asju. Selgus, et Kaisal üürib päris kobedas korteris tuba. Kesklinnas, ilusate kõrgete lagede, lakitud kriuksuva puitpõranda ja ägeda ümbruskonnaga. Boonusena veel pesumasin (see on äärmiselt oluline nii mustas linnas, kus pesumajas maksab pesu pesemine 8 euri). Korteriga on muidugi see häda, et igal toal on mingi häda. Kaisa elab kõige hubasemas toas, aknaga ja puha. Siis on üks pisike konku, mis oli vanasti olnud elutuba aga nüüd omanik ehitas sellest toa. Seda nimetab Kaisa paanikatoaks, sest see on tõesti väike. Siis on üks ilus aknaga tuba aga see on seotud teise toaga õhukse uksega. Teine tuba aga on hoopis ilma aknata, nii et need kaks tuba peaksid eksisteerima koos. Ja siis on viimane tuba, mis on ka ilma aknata aga privaatsem ja suurem. Kui valgust tahad pead loovutama privaatsuse ja tegema lahti ukse, mis viib kööki. Siiski on see väga armas tuba ja me otsustasime selle kasuks. Maksame kuni Petri veel siin on selle eest 330 euri + kommunaalid. Kui ma üksi jään siis 220 euri+kommunaalid. Ärge ahhetage, need on normaalsed hinnad siinsetes ühiskorterites. Siin on muidugi veel üks aga, kuni 15. oktoobrini elab meie toas üks Rootsi tüdruk, niisiis me saame elada sinnamaani kaheses toas ja maksta siiski sama summa. Üks tuba on praegu chillimise tuba ja teine magamistuba. Ok nii palju siis majutusest, millega me praegu oleme veel väga rahul.
Igatahes peale majutusmurede lahendamist põrutasime Lissabonist välja ja võtsime suuna Algarve poole praiasid otsima. Siin ma einam üksikasjadesse ei lasku, sest see oli nagu üks mõnus puhkus ikka on – täis päikest, randa, ilusat loodust, uusi linnu ja kõike muud toredat.
Eile õhtul ehk siis laupäeval jõudsime Lissaboni tagasi. Täna käisime Sintras, mis on fantastiline linn Lissaboni läheda ja kuhu ma kavatsen teid kõiki viia, kes mulle külla tulevad. Auto transportisime pärast ühes tükis ja kriimustusteta lennujaama ning ohkasime kergendatult – liiklus on jube, suunatuld neile autokoolis küll ei õpetata.
Õhtul käisime veel kohalikus getos jalutamas, siin on kohutavalt palju värvilisi inimesi, meie tänava nimigi on ju Rua de Mosabique, lisaks on siin veel kõikide Aafrika riikide nimedega tänavad. Igastahes on meie lähedal ala, kuhu Lonely Planet õhtul minna ei soovita. Meie muidugi sattusime sinna. Muss möllas, tumedad inimesed hängisd ringi, üks mees transportis külmkappi veeretades mööda tänavat, põmaki ja põmaki. Piirkond on ülejäänud linnast nii eraldatud, et autoga sa sinna ei saa aga jalgsi küll, tee on kinni pandud. Aga see on ikka üsna kesklinnas, paralleel tänav on kena kodanlik ja teine paralleel tänav turistikas.
Nüüd oleme end korterisse sisse sättinud ja valmistume töönädalaks. Tuleb põnev nädal – lahendamist vajavad transpordimured, pangakaardi tegemise keerdkäigud, oma keelekursuste ülesleidmise ja registreerumise probleem (magasin õige aja maha). Eks ma hoian teid siis kursis, mis ja kuidas.
Olge tublid ja kribage mulle ka (Mariane juba tegi seda ja hästi lahe kiri oli – ootan sind juba!)