Teate ikka, et teil seal Eestis ühte fantastilist batoonikes müüakse? Vana Tallinna martsipanibatoon, mmmmm. Käin vaikselt nurga taga laboris käekotist pugimas:)Kui külla tulete siis palun kastitäit!

Eestlaslikult tunnen ma endiselt ebamugavust igasuguse põsemusindusega. Mina ei saa aru mis värk on neil lõunamaalastel selle musitamisega. Ja portugallased, kes ometigi meenutavad kohati oma nukrameelsuse ja suhteliselt vaiksema loomusega enam põhjamaalasi kui ükski muu lõunamaa rahvus? Võiks arvata, et nad hoiavad end selle musitamisega rohkem tagasi? Noh natuke vist hoiavad, musitatakse ainult võõraid või siis kui pole ammu kohanud või kui pidu on. Argipäeval ei ole tarvis tööl kõiki musitada. Aga ikkagi on kohati ebameeldiv. Minu meelest vahetevahel kasutatakse olukorda lihtsalt ära. Täna saime Kaisaga mõlemad kuidagi eriti märja musi ja rõveda musi. Sellepärast ma ilmselt häiritud olengi. No ma ei tea, lähedaste ja armsate inimestega võib ju musitada aga miks on vaja võõraid musitada? Ilmselt jääb see mulle alatiseks mõistatuseks, ei ole mulle ju eriti külge hakanud ka Eestis leviv kallistamis mood. Iga kord küll ei viitsi kõiki sõpru kallistada. Erilistel puhkudel ainult. Olen Eestlane, individualist ja uhke selle üle. Musitage ja kallistage kui palju tahate, minu jaoks on see ikkagi erilisel puhul väljenduv õrnushoog. Kirjaviisilised kallid ja musid teile, mis ei tungi teie privaatsesse tsooni, pole märjad ja ei tekita ebameeldivat tunnet!

Eile käisin esimest korda ujumas ujulas. Tahtsin minna ülikooli ujulasse, mis on olümpia nõuetele vastav, 25 m ja 50 m basseinidega. Aga nagu ikka siin oli see meeletult keeruline. Esimene kord pead sa tegema 10 min proovi ujumist. Seejärel pead saama kontorist paberi, mille täidad, tooma pildi, isikut tõendava dokumendi, 20 euri kaardi jaoks ja siis peale mingit aega, kui sa oled oma kaardi kätte saanud on iga ujumiskord 2-3 euri. Loomulikult on proovi ujumiseks ja paberite täitmiseks omad ajad, mis ei kattu. Aga mina tahtsin kohe minna ujuma! Mitte paari päeva pärast. Õnneks selgus, et kesklinnas, otse Rossios on maja katusel avalik ujula. Maksad 4 euri ja astud sisse millal tahad, pole vaja mingeid tervisetõendeid ega dokumente. Koht on muidugi väga punk aga puhas. Saunu pole aga selle eest on bassein nii kuum, et iga otsa järel ma hingeldasin kohutavalt. Hea südamekoormus trenn ning hea koht kuhu talvel sooja minna;) Kui ma ei ole veel maininud, siis siin on päris külm. Meie korteris pole küttesüsteemi ja öösel magan kolme tekiga, pidshaamas (norige nüüd, mai oska seda sõna kirjutada:P), salli ja sooja kampsuniga. Päeval kütab päike niipalju, et võid T-särgis käia ja ilmselt isegi rannas hea tahtmise korral peesitada aga õhtul on mul hea meel, et mul on mu talvemantel ja saapad siin.
Beijos ja mõnulege oma kesküttega tubades villastes sokkides!!!

Tuli meelde, et olen ilmselt unustanud välja kuulutamata, et 21.12.07-01.01.08 on Lissabonis vaba minu tuba, kui kellegil on soovi tulla Lissaboni jõule veetma ja uut aastat vastu võtma. Selline sõbralik pakkumine, kuna üüri ju maksan ikkagi ja tuba seisab kasutuna (ei taha mingit tasu selle eest, kohukesi vbl:)). Kui ise ei soovi siis pakkuge mõnele toredale sõbrale. Ajastus vbl kehva aga ma usun, et vana aasta ära saatmise melu võib siin äge olla ja korter on üsna kesklinnas. Mis ma ise teen? Lähen Sveitshi!!! Lumelauatama!!! Surfamast otse lumelauatama, ma olen lihtsalt nii vaimustuses sellest aastaaegade järsust vahetumisest. Järgmised jõulud Austraaliasse, tõesõna pole midagi ägedamat kui tulla rannast ja minna jõulushoppinguid tegema. Kuigi ilmselt iga aasta ikka nii ei tahaks ka. Jõulud võiksid ikkagi ju lumised olla!!!

Käisin just poes ja ostsin 2 head veini ja rohkem kui üheks söögikorraks toitu. Arve 10 euri! Kusjuures toit on siin kallim kui Eestis. Vein on lihtsalt niiii odav. Eestis läheks mul ainult 2 veini 10 euri maksma. Mida järeldab Liisa sellest? Et korvata toidu kallidust tuleb lihtsalt rohkem veini juua!!!

Portugallased on sõjaks rahvas ning seda on näha siin ringi reisides, enamus (kui mitte kõik) linnu on vanad kindluslinnad. Aga see sõjakus jätkub ka tänapäeval. Teist päeva sajab vihma ja linn on täis vihmavarje. Need ei ole sellised pisikesed vihmavarjud, mida saab kotti pista alati igaksjuhuks kaasas kanda nagu eestlastel. Ei, need on pikad ja elegantsed, mis kaitsevad hästi vihma eest. Ainuke probleem on see, et portugallased kipuvad nende pikkade vihmavarjudega hirmasati vehkima ja oma sõjakust väljendama. Ning muidugi kui kõik inimesed korraga rongist väljudes vihmavarjud lahti löövad siis on päris hirmus. Rahvast on ju palju ja kõik hoiavad üksteise lähedale. Kaitseprille tahaks ette! Ühistranspordis sõites on seda üksteise lähedale pugemist naljakas jälgida. Eestlane läheb teisest inimesest nii kaugele kui võimalik ja tipptunni ajal täituvad bussid-trammid ühtlaselt. Siin on nii, et kõik trügivad ühest-samast uksest sisse ja keegi ukse juurest kaugemale ei liigu, sest muidu pole võimalik pärast välja saada. See omakorda tekitab tohutu tropi mõne ukse ette, samas kui keskelt on metroo tühi. Ning sellist reeglit siin ka pole, et välja tulev inimene enne lasta, igaüks on enda eest väljas ja kui su trügimisoskused on nadid pead lõpp-peatusesse sõitma.
Üks tähelepanek veel, kuna metrood ja rongid on siin vasakpoolse liiklusega aga bussid-autod parempoolse liiklusega siis on kohe arusaada tänaval, mis liiklusvahendit keegi kasutab. Enamasti Lissaboni tänavatel on jalakäijad ka vasakpoolse liiklusega aga kui lähed väikestesse linnadesse, kus metrood ega rongi pole üritavad inimesed paremalt poolt mööda minna.

Minu nädalavahetus

Reede hommikul 7:45 sain töökaaslastega töö ees kokku. Seejärel sõitsime 2 tundi ummikus tagasi Lissaboni poole, professori koju. Seal istusime ümber professori autosse. Vahemärkus: professoril on teenija, kes hoiab ta kolme väikest last, ilmearmas kass ja koer. Järgnes sõit linnast välja, kell 12 olime Figuera de Foz linnakeses kus sõime 2 tundi lõunat. Seejärel suundusime professori suvemajja, mis oli samas linnakeses ja järgnes 5 presentatsiooni meie grupi liikmetelt. Kogu sessioon lõppes kell 20:30. Suundusime sööma, otsisime tulutult 2 h professori lemmik söögikohti, mis olid kas suletud või leidmatud. Lõpuks maandusime õllekas, kus sõime võileiva ja jõime õlle. Magama kell 24:00 ja külmetasin terve öö, sest olime 100 km rohkem põhjas kui Lissabon ja kütet majades siin enamasti pole.
Laupäeva hommikul kell 6:45 äratus, 7:30 väljasõit Aveirosse, kuhu maabusime 8:45. Algas 4th Annual Meeting of the Portuguese Proteomics Network (ProCura) and 1st meeting of the Portuguese National Mass Spectrometry Network (RNEM). Oli põnev, peale lõunat otsustasin väheke linna ka vaadata, mõned pildid:



Nagu Veneetsia! Kuigi pole Veneetsias kunagi käinud aga nii nad Aveirot reklaamivad. Linn oli kunagi olnud tähtis mereäärne kaubasadam aga 1500 midagi tuli tormiga liivavall ette ja merega ühendus kadus. Et taastada kaubavahetus ehitati linna kanalid, mis annavad Aveirole üsna kummalise ilme, meenutab rohkem Hollandit või itaaliat kui Portugali linnakest. Lisaks sellele on linnas äge tudengielu ning Portugali kohta väga tihe jalgratta liiklus. Nii, need pildid ja jutt linna kohale on mu isale. Kuna ma kategooriliselt keeldusin sinna linna eelmine nädalavahetus minemast siis on see natuke nagu korvamine. Kahetsen, lõunapausi ajal ei jõudnud seda linna nii nautida nagu oleks võinud teha Teie seltsis!
Igastahes kui ma 3 tunni pärast tagasi konverentsile jõudsin olid mu kolleegid parasjagu mures mu pärast. Paanika! Seda tuleb portugallaste kohta öelda, et nad on seltskonna inimesed ja igasugust seltskonnast eraldumist peetakse kummaliseks ja mitte soovitavaks. Nii et hoiame kõik kokku ja teeme kõike koos!
Konverents lõppes kell 19:30. Seejärel läksime suurema seltskonnaga sööma. Kuna seltskonnas oli portugallasi ja välismaalasi pooleks toimus huvitav jagunemine, portugallased ühte lauaotsa ja võõramaalased teise. Aga seda olen ma tegelikult juba ennegi märganud, et vaatamata oma suhteliselt heale võõrkeelte oskusele ei meeldi portugallasele rääkida muus keeles kui portugali keeles. Pärast õhtusööki läksime ühiselt portugallastest kihavasse iiri bubisse!
Pühapäeval äratus kell 8:00, konverents kella 9:30-13:00. Lootus, et nüüd saab koju tuli maha matta kui meie professor otsustas, et vaatamata meie täis kõhtudele tuleb tal kindlasti veel ühes kallis restoranis einestada. Ja võtsime tee ette Mira randa, kus juba eelmine nädalavahetus käidud. Lõuna oli muidugi vaimustav, karbid ja kalakesed aga hind oli ka vaimustav:P Sujuvalt kulges lõuna peale taas 2 tundi ja Lissaboni jõudsime alles kell 19:00. Toonitan - see oli kõik toimus nädalavahetusel!
Ja nüüd on mul olnud äärmiselt kehva nädal, kus kõik viltu veab. Alustasin oma täisti iseseisvaid eksperimente ja ma olen klassikaline labori õudusunenägu. Kui ma enne imestasin vahel, kuidas selliseid inimesed üldse laborisse tööle võetakse siis praegu olen ma ise käpard kuubis! Ja ma ei liialda, loodame, et ma laborit õhku ei lase! Lohutan ennast sellega, et nädalavahetus on tegelikult vahelt ära jäänud ja ehk olen lihtsalt väsinud.
Palju päikest ja sooja teile minu poolt! Beijos!!!

Egas midagi, igale heale asjale tuleb ükskord lõpp ja ilmselt ka soojale ilmale siin.

Sõin just ühe oravakese kommi ära ja tekkis küsimus, kas oravakeses polnud mitte kunagi pähklitükke? Nüüd on mingi krabisev saepuru sees. Kas kogu oravakese mõte polegi mitte pähklites? Ilma pähkliteta on ju lihtsalt mingi pralineekomm? Ja kes ostis Kalevi ära? Äkki saaks Kalevi kvaliteedi nüüd ka tagasi?