Väikesed salakavalad hispaanlased. Ok, nad ei räägi inglise keelt ja teevad sulle ettepaneku, et räägime portugali keeles. See on igati viisakas ju siin Portugalis elades rääkida portugali keeles. No nii, ja siis ma pursin oma nn. portugali keelt kuni ma taipan, et teinepool räägib ju mugavalt hispaania keeles ja minu portugali keel meenutab kah pigem hispaania keelt.

Lubatud Angola Capoeira näide

Lissabonis Rossios on liuväli!!!! Muss möllab ja jää püsib vaatamata temperatuurile 20 C. Millegi pärast pole aga eriti populaarne. Olime ka alguses Kaisaga äärmiselt elevil aga siis selgus, et laenutada saab ainult hokiuiske, 20 min kaupa ja ilgelt kallis on ka. Aga kui meil siin talve igatsus väga suureks läheb siis ilmselt ükskord teeme selle nalja ära ka. Ma arvan, et isegi hokiuiskudega teen ma uisutamises küll portugallastele ära, mis siis, et nemad teevad mulle capoeira, surfi, proteoomika ja portugali keelega pidevalt ära:D

Meie möödunud nädalavahetus on näha vidolõigul. Käisime nimelt capoeira workshopil. Oli äärmiselt põnev aga samas lisaks füüsilisele pingutusele ka vaimselt väga-väga raske üritus. Aga ellu jäime, kuigi minu jalatallad on küll läbi. Tänapäeva linnainimene pole ju harjunud paljajalu olema. Tulemus on see, et mul on väikeste varvaste all kohutavad haavandid, mis valutavad. Mõtlesin shokina pildi neist siia laadida aga siis otsustasin, et see poleks esteetiliselt just mitte eriti ilus. Parem nautige Capoeira videot. Öömust rastapatsidega mees, kes alguses koguaeg mängib on meie professor Sapo. Workshop oli tema korraldatud aga õpetajateks oli Mestre China ja Mestre Betao. Lihtsalt, et teile mingit ülevaadet anda capoeira hierarhiast - õpetajad on professorid aga eriti tegijad on Mestred ja sinu professori Mestre on ka sinu Mestre. Igatahes jube kastisüsteem. See mida videol näete on traditsiooniline Capoeira, s.t. mäng toimub püsti ja on kiire. Kui mahti saan laen hiljem ka Angola Capoeirast lõigu üles (nett on lihtsalt niiiii aeglane ja tahaks magama minna). Angolat mängitakse aeglaselt ja madalal aga on rohkem selline jõu ja ilu numbrite demonstreerimine.

Love is the air.......jne. See on siis Portugali varant moodsast kunstist, püstitada keset keskväljakut armastust kuulutavad monumendid. Imelik, sõbrapäev on ju mägede taga? Õhtu valgustuses on tegelikult isegi äge.

Eile õhtul sattusime pool kogemata jube ägedale peole Teatro Sao Luiz talveaias. Kujutas enndast ühe festivali lõpupidu ja oli tasuta. Algama pidi kell 23.00 aga kuna see on ju portugal siis algas kava pihta alles kell 01.00, mis ei oleks midagi erilist olnud kui lihatsalt viimasteks esinejateks olid lapsed, kes tulid lavale kell 04.00! Nende etteaste oli ka selline, et ma ei saanud mitte jätta tõmbamata paralleele tänapaäevase orjapidamisega. Pisikesed mustad lapsed võdistasid end tänapäevase Aafrika diskomuusika järgi pool tundi, nii et hing oli paelaga kaelas. Kõige selle juures olid nende vanemad ja treenerid äärmiselt rõõmsad aga laste nägudel oli tõsine pingutus. Eestis tekkis skandaal kui väikesed lapsed esinesid ebasündsas riietuses ja liiga hilja mingil pidulikul õhtusöögil, no teate eilne vaatepilt oli kindlalt hullem!

See selleks, muidu oli pidu uhke, panen paar pilti ka üles, esinejates, kes polnud alaealised ja ärapiinatud. Eriti vahva oli kui Ukrainlased esinesid, kohe kodune soe tunne tekkis:) Ning muidugi tumedanahalised, täiesti arusaamatu kuidas nad oma keha suudavad liigutada, Ning argentiinlased, kui ilusti nad laulsid.

Argentiina lauljad ka, specially isale pühendatud, kuna ma tean, et sellised asjad Sind külmaks ei jäta!